Minu masinkudumise ajajoon -
- ERKI kolmandal kursusel oli masinkudumise semester - tunnistan, et selle semestri jooksul ma kuduma ei õppinud. Õppejõu poolne panus piirdus lausega "äkki saate ise hakkama" ja eks ma oma tööproovid ikka ära pusisin, igal juhul semester sai lõpetatud. Praktilise töö teostasid Keila kudumistsehhi naised, üldkompositsiooni aines tehtud kudumikollektsioon on siiani kusagil arhiivimapis. Leian üles, skännin sisse.
- Igal juhul mingi asi jäi kripeldama ja neljanda kursuse tööstuspraktika tegin Viljandi Leola kudumistsehhis. Tegin - on liiga pidulik väljend. Ükski kuduja mind oma aparaadi taha ei lubanud ja praktika tööproovid said sooritatud kudumistsehhi naiste poolt. Aga huvitav oli.
- Samal kevadel - 1988 - ostsin Rakvere Turuplatsi majapidamistarvete poest kudumismassssina NEVA 5. Selle peal hakkasin katsetama lihtsamaid asju ja jalgratta leiutamise tuhinas avastasin masinkudumise maailma. Sellel kudusin terve portsu piltkampsuneid ja mantleid, mis kaheksakümnendatel ja järgneva kümnendi algul ülipopp kraam oli.
- Peale eriti edukat müügisuve ülemere-naaberriigis soetasin sealtsamast tuttuue BrotherKH-836 massina koos soonikuplaadiga - kartsin küll, et kui laekun koju koos uue rauast kallimaga ja teatan tema müügihinna (23500 SEK), siis saan perekonnast disklahvi. Aga läks õnneks ja sättisin uue massina töötuppa üles. Järgnevad ca 5 aastat teenis see vahend ennast kenasti tasa ja rohkemgi veel. Mis aga on üks paha asi, käib kaasas selliste füüsilist pingutust nõudvate erialadega - see hakkab liikuvatele kehaosadele nõu andma väikese puhkuse suhtes. Tervise ja käte ja selja pärast panin kudumise ootele. Ja aktiivne kudumistöö jäigi ootele nii tervelt kümneks aastaks.
- Vahepeal olin Tartu Kõrgemas Kunstikoolis masinkudumise kompositsiooni õppejõud.
- Nii viis aastat tagasi tekkis näppudesse tuttav surin - pakkisin oma rauast kallikesed uuesti välja, viisin nad hooldusesse ja hakkasin uuesti kuduma. No ilma lihtsalt ei saa.
- Peale seda on saanud oma teadmisi jagada Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitele, Viljandi Loomeinkubaatori kursuslastele, käsitööhuvilistele siin ja seal üle vabariigi, töötukassa korraldatud kursustel, VEA-projekti kursusel. Õpetada mulle meeldib :D
- Viimasel paaril-kolmel aastal olen täheldanud ka klientide huvi kasvamist kootud rõivaste vastu - ja rõõmuga olen siis neid tellimusi täitnud.
- Sellel aastal - kui nüüd oma tellimuste mappi uurida - on vähemalt tubli kolmandik kõikidest töödest masinkoelised tooted. See on täiesti uus seis - ja ma olen selle üle aina rõõmus :)
Minu tööd Pinterestis - http://www.pinterest.com/mymlamymla/
Eelneva aasta jooksul antud kursus - VEA projekt 2012-2013
Oo, milline paljutõotav algus ja lugu. Muna ei hakka kana õpetama, aga mul on kah masinkudumise-plogi http://kaarnakirja.blogspot.com/ , ehk leidub Sinugi jaoks terake huvitavat. Ilmselt Sa õppejõuna ei mäleta mind Tartu Kõrgema Kunstika tekstiiliosakonnast, perekondlikel põhjustel, st metsiku ylekoormuse pärast pidin selle pooleli jätma, et tekstiilide ja kudumitega hiljem omal käel uusi tehnikaid vallutama asuda. Meeldiv Sinuga kirjanduslikult tutvuda ja loodan siit leida maailmatäie suurepärast tehnilist lugemist ning tohutult silmailu ja mängumõnu. Edu uuele lehele!
ReplyDeleteVahva! Olen su plogi ennegi vaatamas käinud ja oma teise plogisse sulle ka väikese kirje jätnud - vat nüüd otsi üles :D
DeleteEga ma nägu ja nime praegu küll kokku ei vii, aga ehk tulevikus ;)
Tartu-ajal võis sinu pedagoog äkki olla ka Annika? Tulin sinna kooli peale Annika lahkumist. Olin siis ise ka veel suht noor ja tuhat asja korraga käsil.